kaasava hariduse teemal 07.12.2017

Kuigi erinevad organisatsioonid ja sihtrühmad on oma ettepanekud käesoleval aastal nii suuliselt kui kirjalikult Kultuurikomisjonile edastanud, peame vajalikuks esitada oma ühispöördumise Riigikogule, haridus- ja teadusministrile, peaministrile ja Vabariigi Presidendile.

Me ei toeta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SE519 vastu võtmist, kuna puudub muutuste prognoos ja mõjuanalüüs ning kaasava hariduse dokumendi koostamisse ja seaduseelnõu menetlemisse ei ole ametlikult (mh eelnõuga kaasasoleva seletuskirja põhjal) sisuliselt kaasatud seaduse muudatuste ühte peamist osapoolt ehk õpetajaid.

Oleme arvamusel, et käesolev seaduseelnõu:

– ei toeta iga lapse arengut, kuna omavalitsuste erineva sotsiaalmajandusliku seisukorra, koolipidaja rolli mõistmise ning käesoleva teema oskusteabe tõttu on lapsed ebavõrdses olukorras ning me ei näe sellel tasandil konkreetse lapse vajadustest lähtuvat paindlikkust. Planeeritavad regulatsioonid ei arvesta tegelikkuses laste vajaduste ega koolide võimalustega;

– ei loo selgust, kuidas riik tagab selle regulatsiooniga kõigile inimestele kvaliteetse ja valikuterohke hariduse omandamise võimalused (tugispetsialistid, abiõpetajad, lisaruumid, õppevahendid – (sh erinevate raskusastmetega õpikud igas aines ja igale klassile), kuidas on võimalik kavandatavat reaalselt rakendada ja kuidas eraldatav raha tegelike abivajajateni jõuab;

– ei anna kindlust, et seaduse rakendamine aitab reaalselt kaasa koolis ja ühiskonnas laiemalt kujunenud probleemide lahendamisele, kuna puuduvad lähteanalüüsid ja süsteemsed plaanid, rääkimata uuringutest. Kui elukestva õppe strateegia üldeesmärk sedastab, et kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused, siis kõnealune seaduseelnõu ei arvesta reaalse olukorraga ega aita riiklikku strateegilist eesmärki täita.

Teeme omapoolse ettepaneku

1) muuta tõenduspõhine otsustamine ning hariduspoliitikate toimimise hindamine normiks,

2) korraldada riiklik haridusjuhtimine läbipaistvalt ning vajadus- ja tõenduspõhiselt, tehes lähteandmed, prognoosid ja mõjuanalüüsid kõigile osapooltele kättesaadavaks,

3) koostada kaasava hariduse põhimõtteid järgides riiklik koolitus- ja rakendusplaan haridusalaste eesmärkide elluviimiseks,

4) luua riigi üldhariduselust lihtsasti mõistetav tervikpilt, mis hõlmab kõiki haridustasandeid, osapoolte koostööd ja toimivaid praktikaid olemasoleva ressursiga hakkamasaamisest.

Seda kõike selleks, et sisuliselt toetada iga õpilase arengut Eesti Vabariigis.

• Eesti Õpetajate Liit
• Eesti Klassiõpetajate Liit
• Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus
• Eesti Lasteaednike Liit
• Eesti Lastevanemate Liit
• Eesti Lastekaitse Liit
• Teise Keele Õpetajate Liit
• Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
• Eesti Kunstihariduse Ühing
• Eesti Puuetega Inimeste Koda
• Õpetajate Ühenduste Koostöökoda
• Eesti Kehalise Kasvatuse Liit
• Eesti Tööõpetajate Selts
• Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit
• Eesti Emakeeleõpetajate Selts
• Eesti Prantsuse Keele Õpetajate Ühing
• Eesti Maakoolide Ühendus