PRESSITEADE
17.02.2020

Õpetajad soovivad HTMiga kokku leppida hea kaasamise tavad

15. veebruaril 2020 toimus Paides Õpetajate Ühenduste Koostöökoja Mõttekoja kohtumine, kus
arutleti Haridus- ja Teadusministeeriumiga strateegilise partnerluse lepingu sõlmimise üle. Leping
eeldab aga kokkulepet hea kaasamise tavade osas.

Kavandatava strateegilise partnerluse lepingu järgi peab Koostöökoda kooskõlastama mitmed
haridusvaldkonna õigusaktid, samas peaks täna kahtekümmet õpetajate aineliitu ühendav
Koostöökoda panustama õpetajate koostöö edendamisesse maakondlikul tasandil. Pärast
maavalitsuste kaotamist on õpetajate ainealane koostöö maakondlikul tasandil oluliselt vähenenud.
Viimast on põhjustanud ka atesteerimise kaotamine 2013. aastal.

Partnerlus tähendab aga lugupidavat suhtumist teise osapoolde. Seni on Haridus- ja
Teadusministeerium paljuski suhelnud õpetajaskonnaga koostööd tehes jõupositsioonilt. „Hea
valitsemine on kaasav, läbipaistev ja partnerite seisukohti arvestav. Õpetajaskond ei vaja üksnes
seisukohtade ärakuulamist, vaid nendega reaalset arvestamist,“ ütles Eesti Ajaloo- ja
Ühiskonnaõpetajate Seltsi aastaid Koostöökoja juures esindanud seltsi aseesimees Pille Rohtla.

11. veebruaril 2020 saatis HTM välja kutse, milles paluti osade aineliitude esindajaid juba 14.
veebruaril arutelule põhikooli lõpueksamite hindamise korralduses kavandatavate muudatuste osas.
„Sellisel viisil ei ole võimalik oma tööd õpilastega adekvaatselt planeerida ning aineühenduste
liikmeid sisulistesse aruteludesse ja seisukohtade kujundamisesse kaasata,“ tõdes Eesti Matemaatika
Seltsi asepresident Hele Kiisel.

Viimase poole aasta vältel on õpetajate aineliitude juhid kohtunud kõigi Riigikogu fraktsioonidega,
mitmete ministritega ning Tallinna linnapeaga. Kohtumiste eesmärk on olnud tõsta poliitikute
teadlikust haridusvaldkonna suurimatest probleemidest, milleks aineliitude sõnul on õpetajaskonna
järelkasvu küsimus ning põhikooli riiklike lõpueksamite säilitamine haridusstandardi saavutamise
kontrollimisel.

12. veebruaril 2020 toimus Tallinna Ülikoolis praktikakoolide seminar, kus veelkord tõdeti, et Eesti
Vabariigi kõige aktuaalsem probleem hariduse valdkonnas on ülisuur õpetajate puudujääk.
„Seminaril osalenud õppealajuhatajate näited murekohtadest olid väga muretekitavad. Ühes
praktikakoolis pole viimased kaks nädalat füüsika ainetunde toimunud, sest lihtsalt pole enam
valdkonna õpetajat. Teises koolis on tööl ainult üks kvalifikatsioonile vastav matemaatikaõpetaja, kes
peab olema mentoriks kvalifikatsioonita asendusõpetajatele ning andma nädalas ise 30 ainetundi.
See pole enam jätkusuutlik olukord,“ tõdes Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja Madis Somelar.

Olukorra tõsidusest kirjutas Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi juba 2018. aastal
artiklis „Hariduses tiksub pomm ja lapsevanemad peaksid tänaval meelt avaldama“.