PRESSITEADE
31.10.2019
Eesti Haridustöötajate Liit ja õpetajate aineliidud on üksmeelsel seisukohal, et põhikooli riiklikud
lõpueksamid tuleb säilitada

15. oktoobril 2019 toimunud Riigikogu kultuurikomisjoni avalikul istungil ilmnes, et Eesti suurim
haridustöötajaid koondav ametiühing, Eesti Haridustöötajate Liit (EHL), toetab sarnaselt õpetajate
aineliitudega ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist. Nimetatud organisatsioonide
juhid pidasid vajalikuks seisukohti täpsustada ja ühtlustada ning seetõttu kohtuti 30. oktoobril 2019.
EHL oli erinevalt õpetajate aineliitudest kaasatud ümarlauda, kus Haridus- ja Teadusministeeriumi
eestvedamisel kaardistati põhikooli ja gümnaasiumi riiklike lõpueksamite läbiviimise poolt- ja
vastuargumente. EHLi juhatuse esimees Reemo Voltri tõdes, et kuna HTMi poolt antud aeg
organisatsiooni liikmete laiapõhjaliseks kaasamiseks ja seisukoha kujundamiseks oli napp, siis otsus
toetada muudatusi põhikooli riiklike lõpueksamite läbiviimises langetati üksnes EHLi juhatuse poolt.
Hilisemad arutelud Eestimaa erinevates piirkondades on näidanud, et valdav osa õpetajatest toetab
ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist.
Eilsel kohtumisel tõdeti, et HTMi korraldatud ümarlauas ei olnud esindatud mitte ükski pea
kolmekümnest õpetajate aineliidust. Kitsast kaasatud huvigruppide ringist (näiteks
riigigümnaasiumide direktorid) tulenevalt ei saa pidada ümarlaua seisukohti esinduslikuks. HTM
lähtus seaduseelnõu 57 SE sõnastamisel vaid ümarlaual esitatud seisukohtadest ega ole tuginenud
nii kaaluka muudatuse tegemisel teadusuuringutele ega põhjalikule analüüsile, samuti on arvesse
võtmata jäänud õpetajaskonna ekspertarvamus.
Kohtumisel osalenud õpetajate esindusorganisatsioonide juhid jõudsid järeldusele, et HTM ei ole
oma kaasamispoliitikas olnud läbipaistev, puudub selge kaasamise strateegia, kaasamises valitseb
süsteemitus ning ajaline raam analüüsiks on olnud ebaadekvaatne.
Kohtumisel rõhutati, et hariduse arendamine on Eesti jaoks strateegilise tähtsusega ning peab
seisma päevapoliitikast kõrgemal.
Tõdeti, et täna suurim haridusvaldkonna murekoht Eestis on ebapiisav õpetajate järelkasv,
arvestades õpetajaskonna keskmist vanust. Õppekavade arendamine peab lähtuma
haridusstrateegiast ning oleme läbi viidud teaduspõhiselt, kaasates laiapõhjaliselt õpetajate
ühendusi ning olema erinevaid haridusastmeid ja koolitüüpe lõimiv. Välishindamise arendamine
peab olema osa õppekavade arendamisest.
Tänaseks on 14. oktoobril 2019 Riigikogu kultuurikomisjonile ning haridus- ja teadusministrile
saadetud põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksamite säilimist toetanud avaliku pöördumisega
ühinenud juba 23 õpetajate aineliitu.

• Eesti Matemaatika Selts
  Eesti Keemiaõpetajate Liit
  Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
  Eesti Füüsika Seltsi Füüsikaõpetajate osakond
  Eesti Geograafiaõpetajate Ühing
  Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts
  Eesti Klassiõpetajate Liit
  Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts
  Eesti Emakeeleõpetajate Selts
  Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts
  Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts
  Eesti Soome Keele Õpetajate Selts
  Eesti Kehalise Kasvatuse Liit
  Eesti Muusikaõpetajate Liit
  Kunstihariduse Ühing
  Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus
  Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit
  Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts
  Eesti Lasteaednike Liit
  Eesti Käsitööõpetajate Selts "Aita"
  Eesti Loodusainete Õpetajate Liit
  Eesti Alushariduse Ühendus
  Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit
  Eesti Haridustöötajate Liidu juhatus